Friday, February 29, 2008
naisujuhid
http://www.youtube.com/watch?v=7RMLt28n0-M&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=5xyn-9cn0nE&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=rK6mughvEfY&feature=related
Aga põhjus, miks politsist kõigepealt autole järele jooksis on selles, et ta sõitis kiirteel liiga aeglaselt ja see on mikistanis ilmselt karistatav. Aga sellel lendaval asjandusel ei olnud lihtsalt numbrimärk õigel kõrgusel.
http://www.youtube.com/watch?v=5l5VE9TfaD8&NR=1
Estonians
Source: A Facebook group by the same name
You know you are from Estonian when...
1. You use the word ‘normal’ if something is ok.
2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate.
3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator.
4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing
5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company)
6. ‘Kohuke’ belongs to your menu
7. You declare your taxes on the internet like all modern people
8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child
9. You are convinced that Estonia is very strategically located
10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands
11. You can quote films like "Viimne reliikvia" and "Siin me oleme"
12. You spit three times around your left shoulder for good luck
13. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable to you
14. You like bold statements, such as this one... ;-)
15. There can never be too much sarcasm
16. You can at times drink hot tea to hot food
17. You are disappointed that Jaan Kross never got the Nobel prize in literature
18. It would not be suprising for English-speakers to find your name naughty (Peep, Tiit, Andres [sounds like undress]) or hippy (Rein, Rain)
19. You have been to Finland
20. You say 'Noh' (sounds like NO) even when you speak English, just to confuse people
21. You know the lyrics to "Mutionu" and "Rongisõit"
22. You would never mistaken Kreisiraadio for a radio station
23. You would agree that wife-carrying is a real sport (at least as long as Estonians are winning)
24. Your best friend's girlfriend is your English teacher's daughter and they live next door to your grandparents, who were colleagues with your advisor, who is friends with your...
25. You think that any beverage below 20% is non-alcoholic
26. You check the thermometer before going out
27. You look in both directions before crossing the road, even if it's a one-way street
28. You grin very mysteriously when people ask about your national food
29. Even if you find the music by Veljo Tormis and Arvo Pärt not exactly easy-listening, you think they are great messengers for the country
30. You put ketchup inside your pasta (french-cooked gourmet faire la fine manger pasta) in order to not to get the ketchup-bowl dirty
31. You cheated on your wife/husband at least ten times but you still think you're in a good marriage.
32. When someone asks you "where is Estonia?" you quickly reply that it's located in Northern Europe close to Finland...
33. Your grandmother's "purse" is an old plastic bag that has been reused several times
34. Sour cream tastes good with everything
35. A foreigner speaks to you in broken horrible Estonian and you go on and on about how wonderful their Estonian is compared to "the Russians'"
36. You have ever worn or seen anyone wear "karupüksid"
37. You have heard the phrase "Estonians are slow" at least once
38. Kui sa saad aru, mis siia kirjutatud on
39. You find yourself continually ignoring the gender in other languages
40. You say 'kurat' as at least every second word
41. You consider running to the shop at 19.50 on Friday evening to buy some booze, a sport
42. You are a true Estonian when you come from Tallinn, because if you are from Tallinn you think Tallinn IS Estonia and that’s true of course that Tallinn is Estonia
43. When someone says "Estonians are so beautiful" you answer almost without emotions "I know"
44. You have tried to explain people that "kauboi" is actually a word in Estonian
45. You don't think that terviSEKS is a funny word
46. You don't find the Estonian equivalent to the expressions "twelve months", "1002" and "12 buses" remotely funny or rude
47. Even though you never met Toots, Teele and Kiir you know exact what they are like
48. You grin when someone you know says that they bought a BMW
49. You know how to end the sentence "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..."
50. Verivorst tastes great (at least once a year at Christmas time)
51. You want truth and justice (tõde ja õigus) to rule the world
52. You think that the combination blue-black-white is cheerful
53. You know that love for 3 oranges is not a weird sex thing and the phrase "x 6 me" makes absolutely sense
54. For you it is totally normal to eat food gone sour (hapupiim, hapukurk, hapukapsas, hapukoor)
55. A language should have at least 14 cases
56. You know the moves to the song "Põdra maja"
57. You consider “Õllepruulija” an unofficial national anthem
58. Everyone in your family has pictures from funerals
59. You are so proud of every Estonian that you correct foreigners who say that the population is 1 million, not 1.3 million as it actually is
Tuesday, February 26, 2008
Saturday, February 23, 2008
President 1939
Tänane President 1939 (soovitan soojalt, seda mängitakse veel!!!) oli äärmiselt professionaalne ja mitmekülgne meenutus Eesti ajaloost, keskendudes suures osas Baaside lepingu sõlmimise tagamaadele ja sellega seonduvatele eetilistele ja isamaalistele kaalutlustele. Lühidalt kokku võttes oli 39. aasta septembris idapiiri taga enamvähem 10 korda rohkem vägesid: 60 lennukit 600 vastu, 30 tanki 600 vastu, 10 000 lahinguvalmis eestlase vastu 160 000 punaväelast; nagu allpool näha, võis venelane kõike seda kiirelt kahe- ja kolmekordistada. (lihtsalt informatsiooniks – tänapäeval läheb Venemaal aastas sõjaväkke 1,2 MILJONIT noormeest)
Lisaks sõjalisele üleolekule oli Vabariigist lahti öelnud Suurbritannia ja Soome (viimane orienteerus Skandinaaviale, uskudes, et liidust Eestiga tõuseb talle rohkem kahju kui kasu) Läti ja Leedu olid meiega sarnases olukorras (stiilis et kas saadame Eestile appi ühe tanki või saadame mõlemad – sõjaeelsed relvahanked öeldi loomulikult ärevate aegade saabudes kohe üles) ning Saksamaa oli juba MRP allkirjastanud, mistõttu ei olnud Eestil ka sakslaste toetust loota. Selles valguses (ning omamata teavet, millest meil on täna täielik ülevaade) tuleb tunnistada, et eesti rahva säilitamise nimel läbi aegade tegid toonane valitsus, parlament ja riigipea otsuse, mis päästis meid küll kohesest hävingust (Laidoneri sõnul oleksime vastupidanud nädalaid, paremal juhul mõne kuu), kuid kindlustas meile aastakümnete pikkuse agoonia. (Mis oleks juhtunud sõjalise vastupanu mahasurumise järel: „Lugusid vene sõjaväe terrorist“ köited 28 ja 53. (iroonia))
Katrin Saukas - ülekuulaja, NKVD julgeolekutöötaja Ivašina relvitukstegevalt retoorilised ja kallutatud süüdistused mõjusid autentse aktsendi saatel ahastamapanevalt ja andsid hea ettekujutuse sellest, kuidas „süüaluseid töödeldi“. Mis juhtus aga 30. juulil1940 alguse saanud solgutamise käigus, kui Päts koos perega Nõukogude Liidu Baškiiria ANSVsse Ufaa linna saadeti, kust ta hiljem Kaasani vangla psühhiaatriahaiglasse üle viidi, teavad vaid asjaosalised ise. 1956. aastal, 18. jaanuaril suri Eesti Vabariigi President Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus, Kalinini psühhiaatriahaiglas. Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni oli jäänud 35 aastat.
Jüri Aarma Peaminister Kaarel Eenpaluna andis minu arvates täielikult edasi kõik pooltoonid ning kõhklused, mis esialgu peaministrina, hiljem kommunistide vangina ülekuulamisel tekkida võisid.
Tõnu Tepandi Konstantin Pätsi rollis mõjus sobivalt imposantselt ja usutavalt, lisaks näeb ta, vähemalt minu jaoks, märkimisväärselt Presidendi moodi välja.
Laidoneri mänginud Eero Spriit tegi samuti hea rolli – ta tundus tõepoolest nagu üks õige Sõjavägede ülemjuhataja – patriootlik, teotahteline ja selge sõnaga. (tsiteerin kavalehte: „Lavastuse aluseks on autentsed ajaloolised dokumendid: Eesti Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid, sündmustesolijate mälestused, päevikud, kirjavahetused, aruanded ning vangistatud Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri ja Kaarel Eenpalu NKVD uurimistoimikud 1941-1950. aastaist. Näidendi dialoog on välja kasvanud neist dokumentidest.“)
Nagu etendusest Laidoneri suu läbi selgub, oli Eesti sõjaväelastele „reserveeritud“ 10 000 kohta vangilaagrites Venemaal, kuid see on alles algus.
Võimuvõtmisele järgnenud repressioonid:
1940 14. juunil saadeti Siberisse 10 000 inimest – ette oli võetud intelligentsi hävitamine, kodumaalt viidi relva ähvardusel õpetajad, pastorid, politsei liikmed; taluperemehi ja maaelanikke ei saadud nii kiirelt kätte.
Meeldetuletuseks, tsiteerin kavalehte: „18.-19. oktoober (1939!) - toimub Punaarmee maavägede liikumine Eestisse. Septembri lõpuks oli Eesti ja Läti vastu koondatud hiigelsuur väegrupeering: 437 235 meest, 3 635 suurtükki, 3 052 tanki ja 21 918 autot. 19. oktoobriks on Eestisse toodud 14 037 meest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 2040 autot. Koos lennuväe üksustega saadetakse Eestisse veel täiendavalt 7310 meest, 78 kahurit ja 255 lennukit.“
Juuliks 41 oli „kõiki bioloogilisi, geopoliitilisi ja relvastatud protsesse kokku võttes“ kaotatud 61 000 inimest, rääkimata muudest kahjudest – linnad, hooned, tehased, karjakasvatus jne.
1944 korjati kõige suuremad kapitalistid ehk „kualkud“ (sh taluperemehed, keda nimetati ka külakurnajateks), „fašistid“ - juhtivad persoonid, vallavanemad jne. Nende hulgas viidi Eestist ka minu vanavanaisa Franz Alekand.
25-26 märts 1949 (suur küüditamine) – relva ähvardusel asustati ümber 20 702, mõningate arvestuste järgi isegi 22 000 inimest, enamus naised ja lapsed maapiirkondadest (mehi enam lihtsalt polnud, aga plaani tuli ju täita).
Põhja-Eestis jõuti mobilisatsioon enne sakslaste tulekut 1941 eriti põhjalikult läbi viia - mobiliseeriti 30 000 meest, kes saadeti Siberisse, kus neid koheldi kui küüditatuid – nad asustati sunnitöölaagritesse, kus elutingimuste tõttu surdi nagu kärbsed – vaid 20 000 jõudsid Velikije Luki alla Eesti Laskurkorpuse ridadesse, mis oli formeeritud vene vangilaagrid üle elanud mobiliseeritud eestlastest. Selle üksuse ridadest jooksis esimesel võimalusel sakslaste poolele üle 1200 meest, hilisemate juhtumite kohta paraku andmed puuduvad. Selline tegutsemine räägib selgelt eestlaste meelsusest ja toonastest valikutest.
10000 eesti meest läks vabatahtlikult (Eesti Leegioni nime all) koos sakslastega idarindele; 44 aastal läks 40 000 vabatahtlikku Narva alla, et edasi lükata paratamatut lõppu ja võimaldada seega paljudel eestlastel sõja ja järjekordse okupatsiooni eest välismaale põgeneda.
Kokku lasti saksa okupatsiooni ajal maha või suri koonduslaagrites 7000 eestlast.
1949 aastaks 80% talumajapidamistest kolhoosi astunud, mõni aasta hiljem oli eduka „agitatsioonitöö“ tulemusel 100% maast kolhoseeritud.
Kogu Nõukogude okupatsiooni ajal käis vaikne „järelnoppimine“, mis tagas ühiskondliku hirmufooni, millele lisandus veel kõikvõimalikes eluvaldkondades ja ilmingutes tsensuur. Arenenud maailma suureks kurvastuseks on osa sellest pärandist säilinud ka tänapäeva Venemaal. Lihtsalt meenutusena - Vladimir Putini väide, et Nõukogude Liidu lagunemine on 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof tundub sellel taustal kerge näkku *****misena. Samas olen ma veendunud, et Nõukogude Liidu viljastavates tingimustes ei oleks KGBlane mitte mingil juhul saanud sellise varanduse omanikuks, nagu seda on praegune Venemaa president. (Personal wealth all on täpsemalt)
Venemaa lõputustes avarustes on raudteeäärsetes kraavides ning sunnitöölaagrites, aga ka pommirünnakutes ja KGB ülekuulamistel sadu ja tuhandeid Eestlasi viimsele teekonnale läinud.
Me võime andestada, aga me ei tohi unustada.
Head Vabariigi Aastapäeva!
Thursday, February 21, 2008
Tehnoloogia areng
Uudis pärineb siit.
Kui jutt juba IT peale läks siis...

Päris huvitav töölaua taust, mis liigub! Mina kasutasin seda esimest korda (umbes viieks sekundiks, sest see lilla värv on ikka tõeliselt... noh homoerootiline).
Tuesday, February 19, 2008
Monday, February 18, 2008
Vägivald ei ole lahendus
Saturday, February 16, 2008
Friday, February 15, 2008
The Economist
Ühtlasi võiks Priit P. või P. Pulleritsu ristida PPks. Ja kes võrdleksid seda SSiga, mis teatavasti on lühend Seniilsetele Sekvoiadele või Saueaugu Sussisusistajatele (Saue kohalikud ossid noh), võivad end oma silmaringist rikutuks pidada.
absull
Ma olin muuseumis täna jälle
täna pool päeva
Ja olin raamatukogus täna jälle
täna pool päeva
Ja propaganda toonis mu mõistust
ja viha voolis mu vaimu
Ja üleüldse ma hullult näen vaeva
päevast päeva, päevast päeva
Kuid Ta ei kiida mind
Absoluutselt
Kuid Ta ei julgusta mind
Absoluutselt
Kuid Ta ei anna aumärke mulle üldse
Absoluutselt
Ja pole mõtet vist lisada
et Ta ei kutsu paraadile ka
Absoluutselt
Ma käisin Tõnismäel täna jälle
täna terve päeva
Ja olin mõtetes täna jälle
täna terve päeva
Ja sõitsin tankiga maha paar märki
ja unustasin oma Bossi mundri sinna kuradi "parki"
Ja nii päevast päeva
ma unistan aina
kuid Ta ei innusta mind
Absoluutselt
Kuid Ta ei paita mu kuldkollaseid lokikesi
Absoluutselt
Kuid Ta ei hüpita mind põlvel üldse
Absoluutselt
Ja pole mõtet vist lisada
et Ta ei spondeeri ka
Absoluutselt
Lalalalalalalaa no mis elu see on?
Ja kui ma siis julgesin pärast kirjatöö valmimist hr Oravalt küsida, et kes too müstiline "Ta" oli, siis naeratas Ivan NIIII mesimagusalt, nagu oleks viimast Playboy Eesti numbrit Marta Variku piltide leheküljelt avatuna enda ees hõljumas näinud. Selle vaatepildi pääle aga hakkas vaesel mehel süda nii hirmsasti puperdama, et karm reaalsus tõi vanakese kiirelt halli argipäeva tagasi ja karjed validooli ja kiirabi järele kostsid lausa naabriteni. Minust jäigi truu vabadusvõitleja haiglavoodisse lamama, kust ta tuleva nädala kolmapäevaks koju peaks saama. Soovime talle siis hääd paranemist ja jõudu Eesti Wabariigi õigel teel hoidmisel!
Wednesday, February 13, 2008
tapa või jäta
Aga tõepoolest... Samas nii kaugele sai juba tuldud, hakka nüüd siis nö tühjade kätega tagasi koju minema...
Tuesday, February 12, 2008
Wednesday, February 6, 2008
kultuur
1. KUMU: Joan Miro maastikud ja Leonhard Lapin. Koodid. No ja natuke saksa kaasaegset kunsti ka sekka.
Miro esmapilgul väga kaootilise mulje jätvate piltide pikaajalisema jälgimise tulemusena suutsin ma mõnel juhul ära tunda tähe (mida võib ka ämblikuna vaadelda), kuu, päikese, inimese (näiteks naise), koera jne. Näitusele oli toodud lisaks nö valmis maalidele ka nende sketše (nt ÜRO peakorteri maalingu sketši osad; Miro kasutas neid objektide parima võimaliku paigutuse leidmiseks), leidus ka fotosid kunstnikust, tema Mallorca villast ja kuulsamatest teostest.
Pärast väljapanekuga tutvumist jõudsin (taaskord) äratundmisele, maailma ei mõisteta ühtselt, universaalselt. Tegelikult võiks isegi öelda, et seda ühte maailma dekodeerib, mõtestab ja mõistab iga indiviid vastavalt oma arengule, haridusele ja võimetele isemoodi. Seega nõustun kriitikute väitega, mille kohaselt pole võimalik üheselt öelda, et "need neli joont"pildil on ämblik, aga ei ole täht. Asja ilu seisnebki selles, et need neli joont võivad olla täht, aga ka lihtsalt kaheksa joont.
Lisaks adusin (taaskord taaskord), et "Who am I to judge?" Mu teadmised kujutavast kunstist on paraku üpris miniatuursed. Seda viga peaks parandama...
Aga igatahes on äärmiselt huvitav Miro lähenemine kunstile - alateadvus, automatism, sürrealism, juhuslikkus. Lisaks väärib äramärkimist ka KUMU tegevus, tänu millele on meil võimalus tutvuda hispaania kunsti ühe väljapaistvama esindaja loominguga elusuuruses ja originaalide näol.
Lapin üllatas positiivselt - Koodid esindavad ühest küljest väga matemaatilist lähenemist kunstile - näitusel presenteeritakse triipkoode, mille värvigamma ulatub mustvalgest kirgaste toonideni, samas virutab ta oma triptühhoniga justkui kirvega koljusse sõnumi, et kunst on, siiski, kõikjal. Tegelikult sümboliseerib ta oma näitusega pigem tarbimisühiskonda, nagu ta ise ütleb: "Nii nagu öeldud, on maalide struktuuri aluseks tarbimisühiskonna ja inimkonna tänase kultuuri põhisümbol vöötkood. See on tähtsaim visuaalne märk siinolemisest. Maalides ja samas ka kujustades, loon neis struktuurides energiavälju, mis sünnivad värvikasutusest. Värv aga saab alguse valgusest."
Lahe idee on muusikainstrumendi kasutamine lõuendina - värvitud kitarrid pühendusega Santanale ja Claptonile ja klavessiinikaas pühendusega Bachile - samuti triipkoodimustri ja värvidega kaetult. Igatahes jättis Lapin väga geniaalse mulje.
Lapiniga samal korrusel oli väljapanek saksa moodsast kunstist, väga huvitavaid ideid leidus hulgi, näiteks mingi vetikaga sisustatud akvaariumid, mille roheline värv vetika arenedes süveneb, praeguseks oli vesi juba väga tumeroheline. Või seinakaunistus, mis oli algselt olnud põrand... Ühesõnaga kõik KUMUsse.
2. Kahjuks sama ei saa öelda Draamateatri kohta. "Jõgi voolab läbi linna" ei pakkunud, vähemalt konsiiliumile, midagi enneolematut - olid mõned head näitlejatööd ja meeldivad karakterid a la Ulfsak, Sukk, vanameister Tõnu Aav, jt, samas lugu ise oli väga lihtsakoeline ja vastandus täielikult oma üheseltmõistetavuselt Mirole (üldse kummaline, et nad sellise asja lavastasid, Linnateater mängib vähemalt Tättet kui klassikast on kopp ees, samas Draamateater on lavastanud hulgaliselt Kivirähki: "Eesti matus", "Voldemar", "Adolf Rühka lühikene elu", "Aabitsa kukk", "Syrrealistid" jne). Tüki tegevus toimus kuskil Soome väikelinnas ja kajastas tavaliste inimeste tavalisi rõõme ja muresid. Minuni jõudis ka paar tonni ängi, depressiooni, oskamatut suhtlemist (Salli Põldverest oleks siinkohal abi!), väikeasula kammitsetust ja seotust, muret oma imidži pärast jne. Etendusele olid huvitavaks vahepalaks laulud ja korduvalt tehti (minu arvates) päris head nalja. No99 "Nafta" jääb draamakatel siiski püüdmatutesse kõrgustesse. Samas lavaka tudengite "Pimeda toa kuningas" oli teostuselt sarnane (võimalikult väheste, lihtsate ja odavate vahenditega tegusemine ("jões" oli laval nõukogudeaegne mööbel ja Moskvitš 400) ja kui kasutada debiilset väljendit "üldine tase" siis võiks noored ja vanad tegijad peaaegu samale pulgale asetada. Samas tuleb tõde tunnistada ja mainida, et 23. lennu lõpetajad kippusid minema kergema vastupanu teed ja sisendusvõime asemel kasutasid häälevaljust. Tagore libretto on muidugi üpriski kirves ning seda enam väärivad nad kiitust sellise tüki lahti harutamise eest.
Eesti kultuurielu kohta veel niipalju, et majast hoolimata on väga suur osa etendustest välja müüdud. Mis on ju põhimõtteliselt positiivne.
This post was powered by: Rahmaninovi klaverikontsert nr. 2, Belgia Rahvusorkester M. Soustrot juhatusel, soleeris Gottlieb Wallisch.



